Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
piiramatut võimu orjade üle.
Isandal ei olnud õigus tappa oma orja, kui ori võis anda välja riigile isanda kuriteod. Orjad ei
saanud olla ametlikud tunnistajad , vaid informandid. Isand ei saa piiramatult oma suvast
lähtuvalt orja tappa,kuna sellisel juhul saastab ta ennast religiosselt. Seda on nähtud ka teistest
allikatest, et kreekas on hakatud üha enam tabuks pidama kui isand heast peast orje tapab.
Draconi seadustes on see juba sisse kirj( 7 saj), mida aksepteeris ka Solon ( teatud kaitse
omavolilise tegevuse eest). Ori võis põgeneda templitesse, kus templisse põgenev ori või
assüüli otsides sinna minna, kus ta võis paluda uuele isandale müümist, mida pidi ka isand
aksepteerima. Kui keegi teda osta ei tahtnud pidid nad oma iisanda juurde tagasi minema
AGA teoreetilisel tasandil ei tohiks neid karistada selle eest.