Dramaatika iseloomustavamaks tunnuseks on kohandatus lavaliseks ettekandeks- lavalisus. Ettekanne on miimiline,sünnib ajaliselt ja vormiliselt olevikus ning taotleb tavaliselt tõelise sündmuse illusiooni. Ülesehituse iseloomulikuks aluseks on kontrasti printsiibi ulatuslik rakendamine. Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine ). kangelaste mõtteid/tundeid iseloomustatakse/näidatakse dialoogi kaudu. Sellega koos esineb monoloog ( ühe tegelase pikem jutt ). Teksti kuuluvad remargid ( autori kommentaarid ). Repliik draamateoses tähendab tegelase viimaseid sõnu, millele järgneb teise tegelase esinemine. Draamateos jaguneb vaatusteks, piltideks ja stseenideks ( selle jooksul ei tohi
ja hiilgusi , tänu selle sattus inglise muusika prantsuse muusika mõju alla Õukondlikud maskietendused Masque Olid Inglismaa muusikas olulisel kohal Mütolooglise või allegoorilise sisuga draamateosed, kuhu oli põimitud muusikalisi numbreid : Sooloaariad, koorid, baletitseenid ning oluline osa oli pantomiimil Semiooper Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli suurmoeks kirjutada muusikat draamateostele, millest arenes välja semiooper Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi Selles zanris puuduvad retsitatiivid Dramaatiline tegevus antakse edasi kõnedialoogide abil John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) "Dido ja Aedenes" "Venus ja Adonis" John Blow
a. määrati Sibeliusele alaline riiklik stipendium. See võimaldas loobuda pedagoogilisest tööst ja pühenduda senisest enam loomingule. 34- aastane helilooja võis asuda täie pingega esimese sümfoonia kirjutamisele. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Sibeliuse ainsaks ooperiks on "Tütarlaps vangitornis". Korduvalt on ta loonud muusikat draamateostele. 1903/04.a talv oli Sibeliusele viimaseks Helsingis. Helilooja asus koos perekonnaga alaliseks elama maale Helsingi lähedale Järvenpääle oma villasse, mille ta abikaasa auks "Ainolaks" nimetas. Metsavaikuses, kauni järve kaldal sai Sibelius end jäägitult muusikale pühendada. "Ainolas" töötas helilooja ümber 1903.a. loodud Viiulikontserdi ja 1905.a. suvel valmis selle lõplik redaktsioon. Esimestele "Ainola" - aastatele kaasnes Sibeliuse kasvav kuulsus välismaal
annaabi.ee 
