Üldine Teatriajalugu I
Ometi võime rääkida
temast kui kõige teatraalsemast kirjanikust. Miks ta ei kirjutanud näidendeid talle ükskord
pakuti, et ta ühe enda romaani dramatiseeriks, selle peale ta ütles, et ühe zanri tegevust ei tohi
kanda teise zanri (siin: romaani näidendisse). Seega, ta polnud nõus, tema arvamusel pole
objektiivne vaid subjektiivne tähendus. Tema enda jaoks eksisteeris siin mingi ületamatu
takistus. Ta nagu teadis, et tema romaanidel on mingi absoluutselt erinev loomus kui
draamateostel. Tal oli oma loomingu protsessis tegu nagu lõpp-resultaadiga: toimub mingi
protsess, näidend on valmis, näidend algpunkt, sealt algab liikumine, lavastus on lõppresultaat
Dostojevskil oli romaan juba see lõppresultaat. Dramaturg loob ikka mingi dramaatilise skeemi,
mida hiljem teater hakkab täitma skeemi ellu äratama. Dramaturg jätab mingid õhuaugud
lavatööks. Need on dramaturgide loomingus vältimatud. Dostojevski aga armastas tihedat kudet,
annaabi.ee 
