Tartus asuv Vanemuise teater on Eesti vanim teater: 1865. aastal loodud seltsi juures alustati teatritegevust 1870. aastal, kutselise teatritegevuse algust loeme 1906. astast. On veel teinegi omadus, mis eristab Vanemuist teiste Eesti teatrite hulgas see on tema mitmezanrilisus. Eesti oludes on unikaalne, et ühe teatri alla on koondunud sõna, muusika ja tantsuteater. Teisisõnu tähendab see, et Vanemuine viljeleb kõiki mõeldavaid etenduskunsti zanre ooperist klassikalise draamani, muusikalist lastetükini, modernballetist sümfooniakontserdini. Teatri jooksvas repertuaaris on umbes kolmkümmend erinevas zanris lavastust. Tartus on teatri mängupindadeks kolm saali pool sajandit tagasi valminud Vanemuise suur maja (Vanemuise 6), ajaloolisema auraga Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a) ning Emajõe kaldal paiknev blackboxtüüpi Sadamateater (Soola 5b) Draamajuht Urmas Lennuk
meisterlikke tegelaskujusid, millest suur osa on kirjanduslikult vananemata. Kitzbergi soe ja mahetatooniline huumr on andnud tema paremaile juttudele köitva värvingu. A. Kitzbergi draamalooming moodustab tähtsa ja omapärase peatüki eesti draama ajaloos. Alanud küll tõlkijana, jõudis ta eesti realistlikus näitekirjanduse juhttivale kohale. Kitzbergi areng kulges vähenõudliku olustikukomöödia juurest tõsiste ja haaravate probleemidega draamani. Olgugi vähe viljakas, saavutas Kitzberg juba oma varasemate näidenditega kaasaegsete näitekirjanike hulgas juhtiva koha. Näidendite kirjutamisel toetus Kitzberg peamiselt rahvaelu heale tundmisele, pöörates tähelepanu eriti karakterite kujundamisele. Tema arengu peasuund läks järjest enam komplitseeritud karakterite poole, tema õnnestunumad tegelaskujud pärinevad külamiljööst. Kitzbergi küpsemate näidendite juurde on sageli pöördunud meie teatrid. Huvi tema
annaabi.ee 
