Vana-Kreeka: Kuulaja ja vaataja
kaugenemist jumala tõelisest austamisest suurtel dionüüsiatel, mis olid tragöödiate
ettekandmise peamiseks kohaks. See, et Dionysose kultus lähtus pigem rahvalikust
traditsioonist, soodustas ilmselt tragöödia arengut. Aristotelese järgi on tragöödia arengus
oma osa ka saatürite, kes olid loomaliku olemuse, nilbete zestidega ja piiritu seksuaalsusega
veinijumala saatjad, tantsudel. Dionüüsiate draamakonkurssidel osalevatele autoritele oli
kohustuslik esitada lisaks kolmele tragöödiale ka üks kergema iseloomuga draama saatüritest.
Dionysose seosel hullumeelsuse, naiste, tantsu ja muusikaga ning piiride kadumisega looma,
inimese ja jumala vahel on tragöödiale oma tähtsus.
Veel ilmekamalt näitab veinijumala seotust tragöödiaga maski kasutamine. Nimelt austati
teda sageli maski kujul. Maskiga näitleja võib katsetada erinevaid identiteete, olemusi või