Nukumaja analüüs
ta Norra Rahvusliku Teatri dramaturgiks ja jätkuvatel aastatel töötas ta Norra
rahvus teatris senikaua kuni oli oma väljapaistvas sotsiaal kriitiliste teoste pärast
sunnitud eksiili ning elama asus ta kirjunikuna Saksamaal ja Itaalias.
Peajooned ta töös on rahvuslikkuse ideed, tegelased kelle käitumist juhivad
sõlmituspunktid minevikus, jõuline sümboli kasutus,tõeline proosadialoog ja tahe
olla inimese ning ühiskkona pingeliste suhete teemal diskusiooni tekkitaja.
Ibseni draamakirjanduslik kogutoodang koosneb 25 näidendist ja loomingut võib
jaotada kolme perioodi. Esimeseks on romantilis-rahvuslikud värssnäidendid mis
on mõjutatud Skandinaavia mineviku ainelisest värssdraamast, ehki tegemist on
näidenditega on Inbsen neid mõelnud olema ennekõike lugemiseks. 1870ndatel
hülgas ta värsivormi mis ei sobinud realistliku kunstiillusiooni ja algas uus
realistlike probleemnäidendite periood. Ka „Nukumaja“ pärineb sellest perioodist.