Arvo Pärdi film „Isegi kui ma kõik kaotan“
kõik kaotan“.
Arvo Pärdi film oli tema isiklikust elust, tema kogemustest, läbielamistest,
õnnehetkedest ja avastustest. Film on ülesehitatud tema loomingule ja vihikule
või märkmikule mida tema nimetas töövihikuks. Seal oli kirjas tema päeva
läbielamised ja tundmused. See film oli kohati väga mõtlik ja tundlik. Ma ei ole
kunagi varem sellist filmi vaadanud, ehk siis sellist filmi, mis räägib kellegi
eluloost. Ma olen draamafilmide fanaatiline austaja ja võin öelda, et kohati oli
film väga dramaatiline. Olles sellel ajal, kui filmi lasti Kose Kultuurikeskuses,
vaimselt ja emotsiooniliselt väga räsitud, ei suutnud mu keha sellele enam vastu
panna. Ma vabandan sellepärast. Ma räägiks mõnest seigast selles filmis ja
kuidas mina seda endale tõlgendasin.
Esiteks see, kuidas ta näitas kaamerasse, et lind oli ta vihikusse ekskremendi
lasknud. Selle juurde oli pandud kellaaeg ja kuupäev, millal see lind sinna kakas.