ühiskonda ja elu. Muusikale iseloomulikud jooned: Traditsoonilist Hiina muusikat mängitakse soolo pilliga, tavaliselt trummide, keelpilli või flöödiga. Hiina muusika on tavaliselt meloodiline, mitte harmooniline. Mõisted: Pentatoonika – viieastmeline helilaad Pekingi Ooper – Hiina muusikalisele draamale eurooplaste poolt antud tinglik žanrinimetus Nimetus tuli sellest, et pekingi ooper kujunes välja tõepoolest Pekingis, kuid see ei ole tegelikult ooper, ballett ega draamaetendus, vaid nende ainulaadne sulam. Ajalooliselt tekkis selline muusikaline draama tegelikult 16 sajandil. Pekingi ooper kasutab kõiki lavalisi väljendusvahendeid: laulu, tantsu, pillimängu, akrobaatikat ja deklematsiooni. Ooperi orkestris on 7-8 muusikut. Dirigenti ei ole- tema töö teeb ära trummimängija. Tegelaskujud jagunevad neljaks, mis erinevad üksteisest välimuse, iseloomu ja vanuse poolest
Lauludes Dionysose elust naeruvääristasid rongkäigust osavõtjad ka linnaelanike puudusi. Neid laule nimetati tragöödiateks. Kui rongkäik jõudis mõne künka jalamile ja seal peatus, kogunes rahvas mäenõlvale kuulama-vaatama. Nii kujuneski välja hobuserauakujulise põhiplaaniga vabaõhuteater, kus draamasid etendati. Lauljate seast eraldus eeslaulja, kes jutustas Dionysose elust, temale vahelduseks laulis koor ditürambe. Hiljem eraldus koorist ka teine näitleja ja tekkis draamaetendus tragöödia. Kurvad laulud põhinesid alati kreeka mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. Sügisel Dionysose auks korraldatavatest lõikuse rõõmupidudest kasvasid aga välja komöödiad, milles kajastus igapäevane poliitiline elu ja mis olid rõõmsa ja elava sisuga. Põhiprintsiibilt oli kreeka teater künka jalamil asuv vabaõhuteater ehk amfiteater. Künkanõlvadele paigutati poolringis astangutena laskuvad pingid vaatajate jaoks. Keskel oli orkestra ehk lava, millel
annaabi.ee 
