Eesti kirjandus II kevad
heal tasemel. Kui 90ndate alguses on veel väga tugevad
ettekujutused klassikalise vormi kaudu, siis nüüd on vabavärsiline
variant kindlasti valitsemas.
o Nn karm luule
o Nn keelekeskne luule
o Muu (uus estetiseeriv luule, laulutekstid jne)
Draama saab kriisist üle. – 90ndatel oli draamaautoreid väga vähe ja
koondpilt ei saanudki midagi head pakkuda. Praegu on raske öelda,
kes on kõige parem draamaautor.
Proosa tõuseb senisest rohkem nähtavale – võrreldes 90ndatega on
tõusnud mitmel moel uuesti fookusesse.
o Eksperimentaalne proosa
o Ulmekirjandus – sellist lainet pole seni eesti kirjanduses olnud,
on ainult üksikuid teoseid olnud.
o Noorsookirjandus – väga ilmekas ja torkab silma, sest 90ndatel
on sedasorti proosast väga vähe.