Jutuke - Õunkübarad
samas kui voodi sarnanes linnupesaga. Elisa tänas teda südamlikult ja palus neid jätta. Kira
oli talle toonud veidrat rohelist vedelikku, mis ebameeldivalt lõhnas, ja imeliku kujuga
vingerdavaid lehti, mis hoolimatul hoidmisel välja põgenenud oleksid. Nad roomasid alati
valguse kätte, et siis sulada.
Väike tüdruk meenutas pildiraamatut, kus vapper rüütel oma hättasattunud sõpra aitas ja
tolle põletushaava puhastas ja valgetesse riideribadesse kinni kattis. Kuigi see polnud
draakonitule põletus, arvas Halltiib, et esimese asjana tuleb haav puhastada. Ta nööpis rüü
punaseks värvunud esihõlmad lahti ja võttis selle koos kuuega ettevaatlikult Shurei seljast,
püüdes teda mitte liigutada. Seejärel avas ta särgi kaeluse nii palju kui sai ja eemaldas ka
selle. Punasest siidist alussärk libises ise treenitud lihastelt maha. Elisa tundis end veidi
ebamugavalt küti juuresolekul, kuid ta teadis, et praegu oli mehe elu tema kätes ja kui ta tahtis