kontuuri. Kujutis täidetakse emailiga. Keldid (ballaadid, gallialased) 1.at. eKr kuni meie aja arvamise esimesti sajanditeni. Elukohaks Kesk- ja Lääne-Euroopa. Sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Paelornament katkematu väänlev joon, millesse põimuvad loomade ja inimeste skemaatilised kujutised. Germaani hõimud (goodid, saksid) 2pKr hakkasid rändama, Läänemere äärest Lõuna- Venemaale. Ründasid Roomat. Võtsid Pilt 1. Draakonipea 9. Saj. Pilt 2. Ruunikivi Merovingide kunst Iirimaa 5.-7. Saj lõi Mirovingide dünastia Frangi riigi. Ristiusk võeti vastu tänu sidemetele Roomaga. Kirik oli olulisel kohal. Idagoodid 5. saj lõpul rajasid goodid riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Käsitööalade viljelemine
Tagaplaanil Ristkuppelkiriku skeem. Kremli kindluse Spasski väravatorn ja Ivan Blazhennõi kirik RAHVASTERÄNDA-MINE S küüdid, kledid, vikingid Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. Pliiatsikujulised minaretid ehitasid türklased, kes kiriku 1453. a. mosheeks muutsid. Draakonipea. Viikingilaeva vöörikuju Osebergi laevahauast. *Doni ja Doonau jõevahelisel alal iraani pkeeli kõnelelenudsküüdid hõimud *Kesk-ja Lääne-Euroopas suurim rahvas Jumalaema ja Kristuslaps troonil. 867. keldid. Hagia Sophia katedraal
klassile. II osa, lk 28. VIIKINGID u 600-1000 Viikingilaevad Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingilaevad võisid edasi liikuda nii purje kui aerude abil. Vajaduse korral oli neid võimalik ka mööda maad lohistada näiteks Venemaal tuligi ühelt jõelt teisele pääsemiseks päris pikki vahemaid maitsi läbida. Samuti oli nendega hõlpus randuda ükskõik kus viikingilaevad ei vajanud sadamat. Draakonipea vöörtääris pidi eemale peletama kurje vaime, merekoletisi ja vaenlasi. 16 Viikingi kaupmehed ja asunikud Britannias asusid viikingid elama mitmele poole Põhja- ja Ida-Inglismaale, Põhja- Sotimaale, Mani saarele ja Iirimaale. Iirimaal hävitasid nad palju kloostreid ning rajasid saare esimesed linnad. Prantsusmaal asusid viikingid elama Normandiasse, mille Prantsuse kuningas andis 911. aastal neile lootuses pääseda rüüsteretkedest. 1066. aastal