Kohe, kui nad olid sisse jõudnud, varises tugeva Draakoni koobas kokku. Heasüdamlik Draakon proovis lükata ja siis ka kivide peale tuld puhuda, aga ei midagi, isegi suur loom ei suutnud seda kivihunnikut liigutada. Lõpuks oli mõlemal vesi ahjus. Kuid siis nägi porilane ühte pragu, mida Draakon tähele ei pannud. Kärbsel aga olid silmad teravad kui kotkal, putukas mahtuski praost läbi. Draakon ei märganudki, kui Kärbes oli läinud. Isegi suurel Draakonil oli siis jänes põues ja ta oli väga kurb, et porilane tegi sääred. Heasüdamlik Draakon oli kananahk seljas, kuid ta siiski lootis, et Kärbes tuleb tagasi ja aitab ta kuidagi välja. Mõne aja pärast tuligi putukas tagasi koos metsaelanikega. Kõik haarasid kohe härjal sarvist, isegi sipelgad, kes võtsid igaüks ühe kivikese ja tassisid neid kaugemale. Lõpuks oli suur loom vaba. Sellest ajast peale olid Draakon ja Kärbes nagu sukk ja saabas
,,Cindy", ,,Aeg on maas" ja ,,Väikene mees". Dagö teine album on ,,Toiduklubi", mis ilmus 2002. aastal ja milles on 11 lugu, ,,Presentatsioon", ,,Toiduklubi", ,,Päris taga lõpus", ,,Üks hetk päevast jäi puudu", ,,Jää", ,,Kalamaja moonid", ,,Hobiaedniku laul", ,,Tartu tenniseklubi", ,,Noorte inimeste laul", ,,Püüa pilvi, sa ulatud nendeni" ning ,,Pulmad". Kolmanda albumi nimi on ,,Hiired Tuules". Album ilmus 2003. aastal. Sisaldab samuti 11 lugu, milleks on ,,Isaga draakonil", ,,Teine Kadriorg", ,,Miisu", ,,Silmalaud", ,,Öövalges", ,,Sinihabe", ,,Vaadake paremat poolt", ,,Kabaree", ,,Kaks takti ette", ,,Ahmed" ja ,,Hiired tuules". Neljas album ilmus 2006. aastal, mille nimeks on ,,Joonistatud mees", lugudega ,,Muusik", ,,Pöide", ,,Näitleja", ,,Maantee", ,,Ma jään", ,,Hallid majad", ,,Summer", ,,Armastan sind kaugelt", ,,Joonistatud mees", ,,Ma ei tea" ning ,,Tõuseb traavile". ,,Möödakarvapai" ilmus aastal 2008, milles on taas 11 lugu.
,,Mine seitsme maa ja mere taha, seal on su kossid. Astu lossist välja ja muudkui põhja poole. Põhjapoolusest mitte kaugel on draakon. Küsi temalt. Ma ka rohkem ei tea." Saabastega kass haaras oma sulgedega kaabu ja sammus lossist välja põhja poole. Siis tuli talle meelde, et Alladinil oli lendav vaip, laenaks seda, jõuaks ehk kiiremini pärale. Mõeldud tehtud. Paarikümne minuti pärast oli ta draakoni hingeõhust haisva koopa ees. Kass sammus sisse ja mida ta nägi: draakonil oli nii külm hakanud, et oligi Saabastega kassi saapad pihta pannud! Kass püüdis alguses pugeda: ,,Kenasti sülgav ilus draakon, kas sa annaksid palun mu saapad tagasi?" Kuna aga draakoni süda oli külmunud, siis ta ei võtnud seda palvet kuulda. Siis kass püüdis teda küünistada, aga murdis küüned ära. Draakon naeris ja ütles: ,, Kui sa tood mulle põrgust veidi sooja, siis saad oma saapad tagasi, mitte enne. Kass ohkas. Kuhu teda veel saadetakse, enne kui ta oma ilusad
täis, ja uuris terve Mäe läbi, otsides seejuures päkapikke ja kääbikut. Õnneks olid nad aga käiku läinud ja salaukse kinni pannud. Kui draakon kedagi ei leidnud, lendas ta Järvelinna poole. Rahvas hakkas aga vastu, nad kustutasid draakoni poolt süütatuid majad, viskasid teda odadega ja tulistasid vibudega. Mõned kartlikumad aga istusid paati ja sõudsid minema. Kuid Bard, kes oli üks tubli mees, kes hakkas täiest jõust draakonile vastu, rääkis rästasega, kes ütles talle, et draakonil on kõhu all paljas koht. Kui draakon järgmisel hetkel lähemale lendas, viskas Bard vibuga talle täpselt õigesse kohta. Draakon suri. Rahvas oli väga morn, kuna kogu nende linn hävitati, samas aga tundsid nad rõõmu, et draakon tapetud on ja et kogu varandus on ilma peremeheta. Kuna uudised levisid kiiresti, siis varsti tundsid varandusest huvi ka haldjad ja trollid. Samal ajal aga käisid päkapikud ja kääbik mööda Mäge ja ehitasid peasissekäigu ette valli
annaabi.ee 
