Eesti uusaeg
Sõbrakaubandus- talupoeg suhtels linnas mingi kaupmehega, viis oma kauba sellele ja
ostis tema käest ka endale vajaliku kauba. Vajadusel sai ka võlgu võtta. Asehalduse ajal
maakaubanduse reegleid lihtustati oluliselt, need jäid ka püsima hilejm 19 saj oluliselt.
Peamiteks kauplemiskohtadeks olid linnad, oluline oli ka erinevate laatade tähtsus (ntks
Tartu laat).
Käsitöö ja tööndus- Käsitöö osas erilisi uuendusi ei toimunud 18 saj, jätkuvalt kehtis
tsunfi kord, käsitöölise dpidid kuuluma kindlasse tsunfi. See piiras selgelt ettevõtlust ja
selle vabadust. Maapiirkondades oli aga tegelikkus teistsugune, oli käsitööliseid, kes ei
kuulunud kuhugi.
Olid ka manufaktuurid juba, mis rajati kõik kuskile maale, linnast välja, sest linnas ei
saanud neid asutada, tsunfide vastuseis oleks olnudliiga suur. Tähtsaimad Räpnia mõisa
paberivabrik (asutati 1736)- vanim teadaolev kaasajalgi töötav tehas. Vanasti tootis see ka
rahapaberit ntks