Dendroloogia
Okkad: läiketa 0,5...2,0 cm pikad, alla 1 mm laiad, teritunud või tömbi tipuga.
Käbid: 2...3,5 cm pikad, umbes 1,5 cm läbimõõdus, pika varrega, noorelt punased, küpsena
tumevioletjad. Seemnesoomuste tipp kolmnurkne kuni ümar, ebaühtlaselt peensaagjas. Käbid
kinnituvad rikkalikult okstele tüve läheduses.
Must kuusk suudab kasvada soostunud maadel. Viljuvaid puid kasvab Luual,
Järvseljal jm. hajusalt. Väärib senisest enamat kasutamist meil haljastuses.
Sordid: 'Doumetii'; 'Nana'
6. Torkav ja serbia kuusk
Torkav kuusk (Picea púngens Engelm.) Torkav kuusk ja hõbekuusk on
kooskäsitletuna meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliigid. Kodumaaks on
Põhja - Ameerika lääneosa, kasvades
Kaljumäestikus kuni 3000 m. kõrguseni. Moodustab metsi koos Abies concolor'i,
Pseudotsuga menziesii, Picea engelmannii jt. liikidega. Areaalis 30 kuni 45 m kõrguseks ja
kuni 1 m tüvediameetriga puu
annaabi.ee 
