Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
ton teada. Dialoog kolme kreeklase vahel ( ateenlase, spartalase, kreetalase), idee seisneb
selles, et Platon kujutab seal ette ideaalset linna. Need kolm arutaad selle üle, millised
seadused võiksid seal ideaalsels linnas ( Magneesias) kehtida. Orjus oli seal üh täiesti
loomupärane osa. Kreetalane küsib nõu ateenalase käest, milline on seal orja õiguslik seisund.
Platon on kandnud Ateena orjade seisukorra üle Magneesiasse. Douleia- kreeka k orjus.
Platoni dialoogist ilmneb: doulosed on asjad isandale, täielikult isanda tahte all. Ori on ka
proobleemi põhjustav oma. Erinevalt eluta asjast võis põhjustada isandale kahju ja võisid
tekitada isandale maj kahju. Orje nähakse siiski ka inimesena, mõningal määral allusid siiski
riigi ja religioossetele seadustele. Seadusi orjadele võisid anda ainult isandad, kuid mõningad
aspektid üh olid, kus h kui riik võis sekkuda isanda ja orja suhetesse aka isandal ei olenud
piiramatut võimu orjade üle.