Haridus kui võti maailma
Rohkelt
sellekohaseid näiteid võib leida orjuses elanud inimeste näol, näiteks Solomon Northupi
1853. aastal avaldatud teoses ,,12 aastat orjana'', mis baseerus tema endaga juhtunud
tõestisündinud lool, väljendas selgelt haritud orjade eelisseisust. Näiteks paluti Solomonil
mõnikord mängida õhtusöögi ajal viiulit või sai ta omale teiste orjadega võrreldes
prestiizsema ülesande. Lisaks võib teise näitena tuua mustanahalise orjaperekonda
sündinud Frederick Douglassi, kes iseõppinuna 1838. aastal orjusest põgenes ning keda
hiljem riigimehena peeti elavaks tõestuseks sellele, et mustanahalised siiski suudavad oma
eluga iseseisvalt toime tulla ja seda edukalt.
Kuigi haridus vabastab ka raskemast tööst kasvatab see ka inimese eneseteadlikkust
ja iseseisvust. Võib öeldagi, et haritumatel inimestel on suurem vastupanu välistele
mõjuteguritele ning teiste arvamuse olulisus väheneb nende silmis tohutult. Seega võib