Õigusõpetus II kt konspekt
Väärteo mõiste on antud samal põhimõttel (KarS § 3 lg 4)
1. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud tegu
2. Väärteo eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
Kooskõlas kuriteo ja väärteo mõistetega on karistusseadus:
1. Karistusseadustik
2. Muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest (väärteod võivad olla sätestatud nii karistusseadustikus
kui muudes seadustes, st väärteod on ainult osaliselt dotifitseeritud)
Väärteo jagunemine toimib põhimõttel, et kõik teod, mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda
reguleerivast seadusest (nt Liiklusseadusest), nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadustikus
sätestatakse väärteod, mille kohta eri seadust ei ole.
Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks.
Üldosa §-d 1 87 sisaldavad regulatiivseid ja definitsiivsed sätteid annab teo karistatavuse üldised
alused, sõnastatakse karistusõiguse üldpõhimõtted