Friedebert Tuglas
tema algkavatus oli koondada kõik tegevkirjanikud -, toimetas "Siuru"albumeid,
ajakirju "Odamees", "Tarapita" ja "Ilo". Nende kõigi eluiga jäi (peamiselt
rahaliste raskuste tõttu) lühikeseks. Eesti vabariigi algusaastail tegutses Tuglas
kunstile senisest stabiilsemate tingimuste loomise nimel. Ta valiti 1922. aastal
asutatud Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. Tänu tema järelejätmatusele hakkas
1923. aastal ilmuma ajakiri"Looming", sealjuures riigieelarvest doteeritavana.
Esimese toimetajana kujundas ta ka "Loomingu" profiili. Töömahukas oli Tuglase
osa kapitaalsete teatmeteoste koostamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-
1940) koondas ta selle ümber haritlasi paljudelt eri aladelt. Ja nii edasi pole suur
liialdus öelda, et Tuglast läks vaja kõikjal, kus loodi eesti kirjanduskultuuri.
Erakordselt tugev ja pikaaegne oli Tuglase kui kirjanduse hindaja mõju. 1950.