Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Tallinna. Ühiselu kirjastusel ilmus Tallinna Teataja, selle lühendväljaanne Tallinna
Uudised ja lisad.
Eesti eripära juurde tagasi
Eestis põimuvad kaks nähtust: parteilise ajakirjanduse teke ja ajalehe muutumine
kaubaks. Parteilise ajakirjanduse tekkimine oli lehe kaubaks arenemise teel osaliselt
takistavaks faktoriks, kuivõrd partei üldjuhul subsideeris ajalehte. Oli ju partei eeskätt
huvitatud oma ideede levitamisest, mitte niivõrd äritegevusest. Riigi või partei poolt
doteeritavad väljaanded võisid endale lubada lugejate ja reklaamijate vajaduste
ignoreerimist.
Kirjastusühisuste tekkides (1908 TEKÜ, 1907/1911 Postimees) ei olnud lehe
omanikeks enam mitte erakondlikud, vaid majanduslikud ringkonnad, kes ei olnud
huvitatud niivõrd poliitilisi ideid levitavatest ajalehtedest, vaid suure lugejaskonnaga
tulutoovatest väljaannetest.
Kuidas eesti ajakirjandus politiseerus? Totaalse tsensuuri all puudub ajakirjandusel
võimalus poliitilistele otsustele mõju avaldada
annaabi.ee 
