Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani
Klassika nõukogulik
tõlgendus, eesti algupärandid marksistlikus võtmes.
Muutused teatrite koosseisudes.
I nõukogude aasta:
· Hakatakse juurutama nõukogulikku tsentraliseeritust ja planeerimist.
· Kunst kui ideoloogia tööriist.
· Ideoloogilised tellimused kirjanikele uute algupärandite saamiseks (präänik ja piits)
· Sotsialistlik realism.
· Ajakiri Teater muudetakse ajakirjaks Teater ja Muusika, seejärel suletakse üldse.
· Tänu riiklikule dotatsioonile on teatrite majanduslik olukord üsna hea.
· Publik on äraootavalt uudishimulik.
Uue ideoloogia sõnastas J. Sütiste 1940 oma artiklis ,,Meie teater aktiviseerugu!" rõhutab
teatri ja ühiskonna seose tähtsust, vastandub selgelt eelmisele (s.t Eesti Vabariigi) perioodile.
Oli ka õnnestumisi, näitlejatöödes. Nt Liina Reimani nimirollid Gorki näidendites ,,Ema" ja
,,Vassa Zeleznova".
1941. a oli kavas Eesti kunsti dekaad Moskvas, mis jäi alanud sõja tõttu ära.