Majanduspoliitika
(economies of scope) hülgamine. Kui viimased tõesti on olulised, tuleb igal üksikjuhtumil valida
kahest halvast parim.
Riiklik hinnaregulatsioon, millel on rida alternatiive.
o Piirkuluhinnad koos sel puhul paratamatute riiklike dotatsioonidega. Raskusi
valmistab
piirkulude mõõtmine. Ohtu satuvad ka kulusäästu stiimulid, kui riik igasuguse
ülekulu enda kanda võtab. Dotatsiooniks vajalikud maksud võivad omakorda
tekitada konku- rentsimoonutusi.
o Pareto-optimaalsed hinnad ja hinnadiferentseerimine. Juhul kui monopolist
suudab kehtestada individuaalsed hinnad vastavalt klientide maksevalmidusele,
on tootmismaht seesama, mis täiusliku konkurentsi puhul. Sisuliselt tuleb siin
dotatsioon monopolile otse tarbijatelt. Järelikult säilib ka riikliku hinnakontrolli