Eesti Vabariik Aastal 1991-1994
arenenud Euroopa riikidega vôrreldes sätestavad madalama üldise maksukoormuse ning
maksukorralduse neutraalsuse turujôudude suhtes. Esialgsel hinnangul ei ületanud üldine
maksukoormus 1993.a. 34% sisemaisest kogutoodangust. Selline tase säilib tôenäoliselt ka
1994. aastal. Kulutuste poolel süvenesid vabale hinnakujundusele ülemineku ja riigi vähese
sekkumise ideoloogiast tulenevad ja juba varasematel aastatel alguse saanud tendentsid:
subsiidiumidele, dotatsioonidele ning investeeringutele tehtavate kulutuste suhteline
vähenemine.
Investeeringud
Stabiliseerumisest tingituna on kasvanud välisinvesteeringute maht ning vähenenud intress
Eesti rahaturul. Majanduspotentsiaali suurendamiseks on mõlemad tendentsid äärmiselt
soodsad. Reaalinvesteeringute maht on 1993. aastal (võrreldes 1992.a.) kasvanud.
Arvestamata hinnamõjusid on kasv võrreldes 1992. aastaga olnud enam kui kahekordne.