Haridus Eesti kultuuris
Uue liikumise
märksõnadeks said õpilaste aktiivsus ja isetegevus. Kooli algastems tuli elu-, looduse- ja
kultuurinähtusi tundma õppida komplektselt, eluliste tegevuste kaudu.
Kõige enam tutvustas sel perioodil uusi seisukohti Tartu Õpetajate Seminari õpetaja C.H. Niggol.
Tema vahendusel ilmus " Fröbel ja Montessori", " Töökool ja õppekool" ning viieosaline "
Kasvatuse radadel".
Taotledes laste üldarendamist, jäeti unarusse tehnilise doskused- lugemine, kirjutamine,
arvutamine. Ihunuhtlus oli kadunud koolidest juba enne tsaarivõimu kukutamist. Koolides
valitses tugev distsipliin.
Töökooli põhimõtete ellurakendamine tõi endaga kaasa rohkearvuliste töövihikute kasutamise.
Algkooli ajalookursus põhines lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast
rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi sõjast Eesti
iseseisvusajani.
1928.aasta õppeprogrammid nõudsid 4
annaabi.ee 
