Silmlased
pool 35-40o l.l.), Austraalia ja Uus-Meremaa ranniku lähistel (lõunasilmud Geotria,
lühipeasilmud Mordacia, kokku 4 liiki). Euroopas ja Aasia järvedes, jõgedes ja ojades
elab 8 paikset liiki perekonnast jõesilmud (Lampetra). Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas
esineb kaks sama perekonna liiki, Põhja-Ameerika idaosas, Suure järvistu vetes, 6-7 ühe
seljauimega silmu liiki puht ameerika perekonnast ameerikasilmud (Ichthyomyzon) ning
merisuti järvevorm (Petromyzon marinus dorsatus). [1,7]
Suurima tööndusliku tähtsusega on euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis), kes kasvab kuni
41 cm pikkuseks. Selle silmu selg ja küljed on tumehallid kergelt metalse läikega, kõht
helekollane või tuhmvalge. Ta on Lääne-Euroopa levinud Itaaliast Inglismaa ja Põhja-
Norrani. Elutseb rannavees ja läheb jõgedesse kudema. [7]
Ungari jõesilm (Eudontomyzon danfordi). Keha keskosa mõnevõrra laiem. Imilehter
annaabi.ee 
