kiud ristuvad oliivide vahel – decussatio lemniscorum (C14) - ülemine ehk sensoorne ristmik Kraniaalnärvide tuumad - CD IX, X, XI ja XII - Osaliselt paikneb piklikajus ka V närvi spinaaltuum ja VIII närvi tuumad Retikulaarformatsiooni hallaine - formatio reticularis – mitmesuunaliste närvikiudude võrgustik, mille silmades on hallaine kogumikud - algab seljaajust dorsaalsamba põhimiku kõrvalt - läbib kogu peaajutüve VENTRAALOSA - fülogeneetiliselt noorem Püramiidid – pyramides (C15) - koosnevad alanevate närvikiudude kimpudest, mis algavad ajukoorest ja juhivad tahtele alluvaid liikumisimpulsse - piklikaju alumises osas toimub püramiidtee osaline ristumine – decussatio pyramidum (AD16) – alumine ehk motoorne ristmik Nuclei arcuati (C17) - püramiidide ventraalküljel - vastavad neuronid ühendavad püramiide väikeajuga
tihe kapillaaride võrgustik. 34. Seljaaju hallaine Seljaaju keskel paiknev seljaaju tuumi (neuronite koondisi) sisaldav hallaine jaotatakse ees-, taga- ja külgsammasteks (cornu ventrale, dorsale et laterale), mida ühendab kommissuur. Eessamba ganglionirakkude enamiku moodustavad motoorsed rakud nucleus motorius medialis et lateralis. Külgsambas paiknevad nucleus intermediomedialis et intermediolateralis, dorsaalse samba ning vaheaine piiril nucleus proprius cornu dorsalis ning rinnaosa dorsaalsamba mediaalses osas paikneb nucleus thoracicus. 35. Higinäärmete jaotus ja ehitus Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga)
annaabi.ee 
