Naistel ja meestel naha tundlikkus ärritajate suhtes samasugune Naistel sagedamini suurema kokkupuute tõttu Valged (I ja II fototüüp), väga noored ja vanad Lapseeas või praegu atoopilise dermatiidi põdejad Sageli tegemist tööõnnetustega Põletiku intensiivsus Sõltub anatoomilisest piirkonnast, kuhu ärriti toimib Kohtades, kus on sarvkiht õhem ja ning karvanääpsudega ja higinäärmetega varustatus parem, on absorptsioon suurem Nägu, nahavoldid, labakäte dorsaalpind ja skrootum Vastupidavam peopesade, jalataldade ja juustega kaetud peanahk Kompressid ja kleepplaastrid Ärritaja leidumine õhus kontaktdermatiit näol Kliiniline pilt Väga varieeruv mõõdukast ja kiiresti mööduvast erüteemist raskete keemiliste põletusteni Torkimis-ja põletustunne Krooniliste dermatiidi korral naha tihenemist, liigset kuivust, kaasnevate lõhede puhul valu Vormid 1. Ärritusreaktsioon 2
Nucleus olivaris inferior (C18) - seoses tasakaaluimpulssidega - oliivituumade kompleksi kuulub veel kaks vana tuuma: nucleus olivaris accessorius medialis (C19) + nucleus olivaris accessorius dorsalis (C20) TAGAAJU – METENCEPHALON SILD – PONS - tagaaju ventraalosa - 2.5 cm pikkune ventraalsuunas esile võlvuv ristimõigas - ventraalpinna keskel kulgeb alt üles lai madal vagu – sulcus basilaris (A1) - dorsaalpind (C2) võtab osa koos piklikajuga IV vatsakese põhja moodustamisest - pedunculus cerebellaris medius – V kraniaalnärvi väljumiskohast lateraalsemalt läheb sild üle keskseks väikeajujalakeseks (AB3) SISEEHTIUS: DORSAAL- JA VENTRAALOSA (PIKLIKAJU SAMANIMELISTE OSADE JÄTKED) DORSAALOSA - fülogeneetiliselt vanem – aksiaalosa - sisaldab alaar- ja basaalplaadi materjali Tuumad Trapetskeha hallaine - corpus trapezoideum (C4) – paikneb vahetult ventraalosa taga
annaabi.ee 
