"dorri" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Tean üht tüdrukut, kes alati ainult Phoebuse nimel vandus.» «Lähme siit ära,» ütles preester. «Mul on teile midagi öelda.» Ratsasalga möödaminekust saadik võis ülemdiakoni jäise kesta all märgata ming it ärevust. Ta hakkas minema, Gringoire järgnes talle, sest oli harjunud tema 379 sõna kuulma nagu teisedki, kes kord selle mõjuka inimesega kokku olid puutunud. Nad jõudsid vaikides Bernardins'i tänavani, mis oli kaunis tühi. Siin jäi dorri Claude seisma. «Mis te tahtsite mulle öelda, õpetaja?» küsis Grin-goire. «Kas te ei leia,» vastas ülemdiakon sügavalt järele mõeldes, «et neil ratsameestel, keda me nägime, on ilusamad riided kui teil ja minul?» Gringoire raputas pead. «Jumala eest, mulle meeldib mu kollane ja punane vatt rohkem kui nende rauast ja terasest soomusriided. Mis lõbu see teeb kõndides koliseda nagu rauakauplus maavärisemise ajal!»