Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt Eesti ajaloos
transiitveo arenguks. Eesti territooriumid jagati ära võõramaiste vallutajate vahel. Näiteks läks
Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste
vallutatud Eesti alad hakkasid koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati de
facto Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Saare-Lääne
piiskopkond, Liivi orduriik ja Tartu piiskopkond. Kujunes välja 9 linna- Reval, Pernau
(1251), DorpPat, Hapsal, Fellin, Weissenstein, Wesenberg, Pernau(1318) ning Narwa. Need
tingimused aga kahtlemata kiirendasid Eesti majanduslikku positsiooni kaubatandritel ning
minu meelest oli see ka üks peamisi põhjusi, miks Eestimaast sai peagi ka oluline
geopoliitiline ja strateegiline piirkond, mis paelus paljusid valitsejaid ümberringi veel
aastasadu.
1215. aastal algas võitlus suureneva hooga ning nüüd ei piirdunud ristisõdijad vaid
annaabi.ee 
