Giuseppe Verdi
Pariisi ja kodumaa vahel jagatud aastad tõid helilooja ellu häiriva ebakindluse ning 1850.
a. pöördus Verdide abielupaar Itaaliasse tagasi. Et kusagil kanda kinnitada ja loodusele lähemal
olla, osteti Busseto lähedal paiknev kaunis ja vaikne, ent täiesti hooldamata Sant` Agata mõis,
mis jäi maestro armastatumaks peatus- ja loomingupaigaks elu lõpuni. Vaid külmad talvekuud
veetis ta Milaanos ja Genuas, vaatetornide ja terrassidega "Palazzo Dorias".
Esimene aasta uues kodus oli ooperitemaatika otsinguist tulvil. Verdit paelus A. Gutierrezi
"Trubaduuri" karakterite ja situatsioonide jõulisus, ta mõtles A. Dumas' (vanem) draamale
"Kean", kavandas Shakespeare'i "Kuningas Leari". Ooperiks, mille kallal ta lõpuks tööle asus,
osutus hoopis E. Souvestre'i ja E. Bourgeois' unustatud näidendi alusel kirjutatud "Stiffelio".
Tundub, et saksa pastori naiivsetest hingepiinadest pajatav lugu köitis helilooja tähelepanu