edendamisel üldiselt. Programmi tegevust koordineerib Euroopa Komisjon, selle otsese arendustööga tegeleb ESA koostöös Euroopa Keskkonnaagentuuri ja liikmesriikidega, kelle territooriumil Copernicuse komponendid asuvad.[3] 5. Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga Eesti liitumisleping Euroopa Kosmoseagentuuriga (European Space Agency, ESA) sõlmiti 4. veebruaril 2015, leppe allkirjastasid kosmoseagentuuri peadirektor Jean-Jacques Dordain ning Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling. Eelnevalt, 10. novembril 2009, allkirjastasid Euroopa koostööriigi lepingu Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning ESA välissuhete direktoraadi direktor Peter Hulsroj. PECS-leping (Plan for European Cooperating State, Euroopa koostööriikide kava) sõlmiti 22. septembril 2010 ESA peakontoris Pariisis, tseremooniast võttis osa ka 19-liikmeline
000 km/hlt 25 000 km/h ni ning järgmised neli nädalat manööverdab sond ümber planeedi eesmärgiga saavutada 24h pikkune polaarorbiit (tiirleb ringiratast üle pooluste) 66 000 kuni 250 km kõrgusel. «Algselt pidid Veenus ja Maa olema väga sarnased planeedid. Seega peame mõistma, miks ja kuidas nad lõpuks lahknesid nii, et ühest sai elu häll ja teine arenes väga vaenulikuks keskkonnaks,» rääkis ESA peadirektor J. J. Dordain. «Mõistmaks kliima muutumist Maal ja sellele kaasaaitavaid tegureid, ei saa me piirduda vaid oma planeedi jälgimisega,» selgitas Dordain. «Me peame leidma üldised planeetide atmosfääride mehaanikareeglid.» Maailmakuulus inglise füüsik S. Hawking on hoiatanud, et seoses kliima globaalse soojenemisega võib Maa tulevikus muutuda sama kuumaks kui on praegu Veenus. See tähendaks õudset lõppu. Teadlased loodavadki nüüd Veenuse
annaabi.ee 
