Hanejaht
läheb ta oma surnud ema varanduse kallale. Ta ei tee seda kergekäeliselt ega kerge südamega,
kuid valu on piinav. Seega võtab ta kõik ehted, mis olid tema emakesest alles.
Mõned päevad on nüüd kindlustatud, rahalises mõttes. Ometigi ööbib poiss pargipinkidel,
pooleli olevatel ehitustel, sest kõik raha tuleb säästa dooside jaoks. Muidu ta ei ela lihtsalt
seda valu enam üle. Neli kuni viis päeva elab ta rahus ära, kuid siis saab kõik raha ning
doosidki otsa. Tuleb jällegi muretseda raha.
Kõikidelt sõpradelt, tuttavatelt, keda ta vähegi teab, on ta juba tuhandeid kroone laenanud.
Kuna tal pole võimalust naguniigi tagasi maksta, siis varjab ta ennast, et mitte kellegagi linnas
kohtuda. Arvatavast saaks ta muidu lihtsalt peksa. Kuid ometigi on raha vaja. Sel silmapilgul
märkab ta turul olevat kaltsumüüjat. Tal on rahakott avatud, et maksta raha mingile ostjale
tagasi . Seal on hiiglaslik patakas raha