KUNST MÕJUTAJANA JA MÕJUTATAVANA ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL
skulptuuridel kujutati nähtavat. Näiteks skulptor Edgar Degas valmistas hobuseid ja baleriine
pronkskujudeks.
Sõja ajal ei saa mööduda kunstist kui propaganda vahendist. Soodustati kunsti, mis oli
kooskõlas riikliku ideoloogiaga. Eelnevalt sai räägitud põgusalt riigijuhtide, suurkujude rollist
ühiskonnale ja seeläbi kunstile. Läbi maalide, skulptuuride saab edukalt teostada isikukultust.
Saksamaa sõjaaegsele riigijuhile keiser Wilhelm II-sele on püstitatud mausoleum Doornis.
Venemaa tolleaegsest riigijuhist Nikolai II-st on maalitud palju portreesid. Tundub, et esimese
maailmasõja ajal kasutati kunsti kui propaganda vahendit vähem kui teise maailmasõja ajal,
kui eesotsas olid Stalin ja Hitler. Teise maailmasõja üks suur juht oli Saksamaa diktaator
Hitler, kes on tuntud kunstimaastikul kui läbikukkunud maalijana. Arvatakse et just seetõttu
pidurdas tahtlikult kunsti arengut ja selle positsiooni ühiskonnas. Ühiskonna jaoks ei tohtinud
annaabi.ee 
