Inimvara - Haridus ühiskond.
aastal ühed väikseimad maailmas , suurimast USAst
üle kuue korra väiksemad.
Kõrghariduses on Eesti eripära selektiivne (kõik või mitte midagi) õppemaks: u 55%
Eesti üliõpilaskonnast tasub oma õpingute eest täies mahus ise ning u 45% õpib maksumaksja
raha eest. Naised on meil oluliselt haritumad kui mehed. 2565-aastastest naistest on
kõrgharidusega 39%, meestest vaid 26%.
Rahvusvahelises üliõpilasvahetuses on Eestist saanud doonorriik. Praegu takistab või
piirab kõrgkoolide rahvusvahelistumist ja konkurentsivõimet Eesti kõrgkoolide killustatus
ning õpetuse ebaühtlane tase. Täiskasvanute osalus pidevõppes on küll aasta-aastalt
paranenud, ulatudes 2009. aastal 10,6%-le, kuid jääb endiselt Põhjamaade (Taanis 30,2%,
Soomes 23,1% ja Islandis 25,1%) näitajatest mitu korda maha. Inimesed ise peavad
täiendusõpet sageli kalliks või end liiga vanaks. Vähem on täiendusõppest huvitatud