difraktsiooni nähtus määrab ka optilise riistade lahutusvõime. röntgni kiirguse puhul. V variant 1) Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt. – on eriliiki dielektrikud, mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult välise elektivälja mõjuta. Seljettelektriku omadused võivd esineda ainult kristallilistel ainetel. Kristall jaguneb piirkondadeks, millised on ideaalselt polariseerunud. Neid piirkondi nim doomeniteks. Piesoelektriliseks efektiks nim mehaanilise mõjutamise teel senjettelektrilistes ainetes tekkinud polarisatsiooni. 2) Ohmi seadus. - millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala -juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ρ (A/mm)
vajaminev elektrivälja tugevus erinev. Dielektrikuskadu on elektrivälja toimel dielektrikus tekkiv soojusenergia. 4.3 Senjettelektrikud ja piesoelektrline effekt. Senjettelektrik on eri liiki dielektrik, milles polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad esineda ainult kristallilistel ainetel. Kristall jaguneb piirkondadeks, mis on ideaalselt polariseerunud. Neid piirkondi nimetatakse doomeniteks. Kui tavalistel dielektrikutel on dielektriline läbitavus suurusjärgus 10 , siis senjettelektrikutel on see suurusjärgus 10000 - 100000 . Lisaks sellele võib polarisatsioon tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Nähtust nimetatakse piesoelektriliseks effektiks. Piesoelekter (piesein kreeka keelest ~pigistus) on elektrilaeng, mis tekib paljudes materjalides mehhaanilise surve korral. Sellisteks materjalideks on näiteks DNA, osad valgud
Joonis 50. OSI võrguarhitektuuri mudel Inimestel on raske meeles pidada suurt hulka numbrilisi aad- resse, seetõttu on võrgus olevatele masinatele osutamiseks va- ja nimesid. Protsessi, kus nime põhjal leitakse IP-aadress või vastupidi, nimetatakse nimelahenduseks. Nimepäringute esi- tamiseks peab iga arvuti teadma vähemalt ühe nimeserveri Foto 51. Koaksiaalkaablil aadressi. Arvutite nimed on jagatud hierarhiliselt doomeniteks, töötav järgur need omakorda alamdoomeniteks. Näiteks nimi www.khk.tartu.ee. tähendab masinat www juurdoomeni . alamdoomeni ee alamdoomeni tartu alamdoomenis khk. 30 Järgur (repeater, repiiter) võimendab signaali pikkade võrgukaablite kasutamisel. Nimelt hajub elektrisignaal juhtme takistuse tõttu, mistõttu on vaja teatud vahemaa tagant seda uuesti üles võimendada. Järgur töötab OSI mudeli alumises, füüsilises kihis.
annaabi.ee 
