Paigas on külluslikult kivikuhikuid,kalmuehitisi ja ka umbes 400 kivikindlust. Lisaks: · Pikim jõgi:Shannon,Iirimaa,386 km. · Kõrgeim mägi:Ben Nevis,Suurbritannia, 1343 m. · Suurim järv:Lough Neagh,Suurbritannia, 396 km2. · Sügavaim veekogu Euroopas:Loch Morar,Suurbritannia,310 m. · Rahvuslill:Valge ristik Iiri keelest Iirikeelsed iirlased on justkui paigutatud kaitsealadesse - Gaeltacht piirkondadesse (Donegalis, Connemaras, väiksemad alad lõunapool), kus muuseas on kõik sildid iirikeelsed. Mujal Iirimaal on sildid nii inglise kui ka iirikeelsed. See, et iirikeelsed kohanimed ei ole eriti sarnased inglise keelsetele on reisjale kindlasti parajaks pähkliks piirkonnas ringi liikumisel, sest kaardid on tavaliselt ingliskeelsed. Aga mõningase fantaasiaga saab hakkama, kui ka väikestest viltuminekutest end väga stressata ei lasta
ning põldude hävinguks, vähemalt saare lääneosas. Hilisemad sajandid ainult toetasid alustatut. Ametlikult on Iirimaa pinnast 5, 5% kaetud metsaga, kuid metsad on mõneti veidrad. Nii kuusemetsad kui lehtmetsad. Lainja pinnamoega Kesk- ja Lõune-Iirimaal on kõik võimalik ülesharitud ja täisistutatud. Lääne poole liikudes hakkab järjest enam silma mägesid ning nende vahel olevaid järvi, kuid kõik jätab siiski üpris kultuurimaastiku mulje. Tõeliselt iirilikud mäed on Donegalis ja Gonnemaras. Nendesse vaestesse piirkondadesse põgenesid iirlased, kes inglaste poolt nende kodumaadelt ära aeti. Jõestik on tihe. Suuremad ja veerohked on Shannon, Barrow, Blackwater ja Liffey. Suuremad järved on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ja Lough Ree. Loodusmaastikule annavad põhiilme niidud ( kogu aasta rohelised ), nõmmed ja sood. Kliima: Golfi hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena
annaabi.ee 
