Altar on valminud meister Adriaen Isendbrant´i töökojas umbes 1510-1515 aastatel, kuid Niguliste kirikus on ta alates 1525 aastast. Tempera puupaneelist altarile on maalitud õlivärvidega. Kolmeosaline retaabel kujutab Kristuse kannatuslugu ehk stseene passioonitsüklist. Kesktahvlil (suurusega 171 x 171) on ristilöödud Kristus, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ja evengelist Johannes. Hiljem on ka kohalike meistrite tähendusena lisatud donaatorite ehk annetajate figuurid. Kasutatud kirjandus 1.ENE nr 3, 5 2.ENEKE nr 5 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Jaani_kirik 5.J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" kirjastus Kunst 6. http://www.tartu.ee/?lang_id=2&menu_id=6&page_id=80
kivinikerduse stiili lähtekohale. Ometi kasutatakse nii stiil kui ka ikonograafiat budistlike monumentide tarvis ja need kehastavad nüüd uusi ja budismile omaseid usulisi põhimõtteid. Kultusarhitektuur tuli koos budismiga III saj paiku eKr, sest enne valitsenud brahmanism seda ei vajanud. Stuupadest on juba räägitud, kuid budism ehitas ka pühahooneid. Kuna tollal ei omatud veel piisavalt tehnilisi teadmisi suurte hoonete ehitamiseks, siis osutuks lahenduseks donaatorite rahastatud uuristatud koopad. Esimesed suuremad koobashooned rajati II saj paiku eKr Bhadsa ja Adsanta lähistele. Kaljukoopad jagunevad kaheks tsaitja ehk koobastempel ja vihaara ehk koobasklooster. Tsaitja on kaljusse raiutud pikliku põhiplaaniga tempel, mille ühes lühiküljes on apsiid; apsiidi keskel on väike stuupa; kaks rida sambaid jagavad ruumi kolmeks lööviks, kusjuures kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem. Tsaitjatel on eeskoda ja eriti
annaabi.ee 
