Vana-Vene riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku see on aasta 882. Slaavlaste uskumused ei moodustanud päris ühtset süsteemi, esines piirkondlike laene ka naaberrahvastelt. Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni
Arhitektuur. 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat? Normannistlik riigi lõid viikingid Rjusk, Sireus, Truvor. Slaavlased võimetud riiki rajama, metslased. Antinormannistlik idaslaavi hõim Russid elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres (sealt ka riigi nimi). 35. Millal kujunes Vana-Vene riik? 882 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit. Austati surnuid, lahkunuid mälestati söömingute ja joomingutega, austati vaime (majavaim (domovoi), loodusvaimud (metsa-, vete- ja põlluhaldjad (peeti pahatahtlikeks)). 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?) 998 Bütsantsi õigeusk. 38. Kuidas on Bütsants mõjutanud Vana-Vene kultuuri? Bulgaariast 2 tähestikku (krillitsa, glagoolitsa), kroonikad (leetoppised), ikoonimaalid.
annaabi.ee 
