Jean Sibelius. Tema soololaulud
On päris selge, et oma lauludega ei jõudnud Sibelius kunagi Schumanni
ega Schuberti meisterlikkusele järele., kuid paljud kriitikud nõustuvad, et
paljud tema laulud on täis õrnust ja ilu, mis on omane Hugo Wolfile ja
Edward Griegile.
Siiski on Sibelius lähenenud lauluzanrie ka väga originaalselt Selle
tõestuseks võib võtta vaid pinnapealse analüüsi teosest "Luonnotar" . Esimene
pool laulust on vokaal esitatud orkestriga võrdselt, teinsel poolel
domnineerib selgelt sümfooniline, orkestraalne areng.. Väga originaalset
lähenemist aga tihti ei leidu, kuid kui meister seda teeb, siis kindlasti rohkem
just looduslauludes. Nendes lauludes on meloodiakäigud ja harmoonilised
kooskõlad ääretult individuaalsed. Sibeliuse loomus väljendub tumedas,
sügavatundelises looduslaulus.
Üldiselt on Sibelius hääle osas väga nõudlik. Lühikese aja jooksul
vahelduvad dünaamilised ja ulatuslikud käigud tema lauludes. Üle-oktavi-
annaabi.ee 
