Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis
1676.aastast Rootsit valitsdema asunud Karl XI, saades päranduseks tühja
riigikassa, alustas noor kuningas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade
tagasivõtmist reduktsiooni. Sellist sammu ei võetud Rootsis esimest korda
kasutusele, kuis esimest korda puudutas see ka Eesti- ja Liivimaad. Otsus riigi tulude
suurendamiseks reduktsiooni kaudu võeti vastu Rootsi riigipäeva otsusega
1680.aastal. Reduktsioon viidi läbi nii Rootsi riigi valdustes, kui ka Rootsile
kuuluvates dominioonides.
Reduktsiooni põhjuseks võib pidada seda, et kuningriigi sissetulekud ning riigikassa
olid pidevates finantsraskustes kuna aadelkonnale kingitud riigimaade eest
riigimakse tasuda ei tulnud. Seoses mõisade tagastamisega tõusis päevakorda ka
talurahva õiguslik seisund.
2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal
Üks tähtsamaid õigusakte, mille alusel hinnata talurahva olukorda Liivimaal oli
majandusasehaldurite instruktsioon 28