"dominiiklasedki" - 1 õppematerjal

Haridus Eesti kultuuris

Lihulas. Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" on selle ajastu monumentaalseim teos. Kroonik suhtub maa põlisrahvasse sümpaatiaga ja taunib talurahva õigusetust. Kritiseerib Liivamaa aadlike ja linlaste jumalavallatut ja priiskavat eluviisi. 4. Kool ja haridus Rootsi ajal (1583-1700) 1583 a. jesuiidid Tartus. Peaaegu 70 poissi. See on suur arv. Jesuiidid koostavad suhtlussõnastikke. Nad ei tohi samamoodi nagu dominiiklasedki enne hakata jutlustama, kui õpivad ära kohaliku keele. 1600 a. toimetavad jesuiidid Tartus. 1625 a. läheb Tartu ja Lõuna-Eesti Rootsi koosseisu. Nüüd on kogu mandri Eesti rootslaste valduses. 1630 a. avatakse protestantlik Gümnaasium (Tartus), mis saab pärast ülikooli õigused. 1631 a. avatakse Gustav Adolfi Gümnaasium Mihkli kloostri hoonetes, kus vahepeal oli jõudnud töötada ka tütarlastekool. Gümnaasiumis võisid õppida nii aadlike kui kodanike lapsed