Kloostrid keskajal
Dominiiklased olid keskendunud
neid ümbritsevate inimeste harimisele. Nad pidasid jutluseid ning jagasid rahvale õpetust.
Tsisterlased seetõttu hoidsid pigem rahvast eemale ning tegelesid raske füüsilise (nt põllutööga)
tööga. Need kaks ordut olid pigem mõeldud meestele ehk munkadele, ning neile vastukaaluks
saabus Eestisse mõne aja pärast birgitiinide ordu, mis oli suunatud pigem naistele, nunnadele.
Kloostrid asutati Eestis 14. sajandil.
Kes olid dominiiklased? Dominiiklaased olid üks kerjusordudest välja kujunenud ning, kes
hakkasid uut kristlikku vaimsust viljelema, vaimsust, mis väärtustas igaühe isiklikku pöördumist ja
algkristlikke vaesusideaale.
Püha Katariina klooster
Kes olid tsistertslased? Tsisterlased on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu liikmed. Eestis
asetsesid nad Padise kloostris, Mihkli kloostris, Tartu Püha Katariina kloostris ja Lihula kloostris.
Nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumala teenimisele.
annaabi.ee 
