Perekonna ajalugu
on instrumentaalne* ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna
üldise juhina. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi enam emotsionaalsena. Selgelt
ilmneb antiikajal moraali topeltstandard, mis valitseb järgnevailgi sajandeil: mehe seksuaalelu on
vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav.
Rooma perekonnas oli hierarhia tipus domineerivpatriits, kes valitses täielikult oma familiat*
ehk suurt peret naist, lapsi, orje. Tema otsustas kõik ja ta otsuste üle polnud kellelegi kaevata.
Naist hinnati ja austati eelkõige emana. Antiik Kreekas sai naine olla kas abielunaine, ori või siis
hetäär* ehk vabade elukommetega haritud naine. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid
selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi. Hetäärid said koolitust, et tagada mehele