Kompositioon maastikukujunduses
Mida enam leidbu elementide omavahelisi kooskõlasid, seda
harmoonilisem on kompositsioon. Teatud sarnaste põhimõtete kordamist kogu kujunduses
nimetatakse kompositsiooni ühtsuseks. See võib väljenduda maastikukujunduses teatud
sarnaste omadustega maastikuelementide kasutamises, vormidevahelistes
proportsionaalsetes suhetes, sarnast kontrastides. Kompositsiooni ühtsuse tagavad näiteks
allutamine: keskele dominandile, elementide funktsionaal-strukturaalsele ühtsusele,
mahuliselt domineerivamale maastikuelemendile. Sarnaste vormide kasutamises peitub ka
oht ühetaolisuse tekkeks. Seda aitab vältida valitud motiivide ning vormide varieerimine.
Tüüpilisemad võimalused vormi eksponeerimiseks on lähivaates, kaugvaates, vabalt, avatult,
poolsuletult, isoleeritult, seotult. Reaalses ruumis on paratamatult alati olemas mingisugune
taust. Kasutavaid vorme võib jaotada: põhivormideks, täiendusvormideks, aktsentideks.
Kompositsiooni osasid võib jaotada muutumatuteks ja muutuvateks
annaabi.ee 
