Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
tööstusriigiks.
Põllumajandnuses suurenes põllupinna kasutamine, loomade arvukuse kasv, sordiaertus jne.
Suurt rolli edendas ka ühistegevuslik liikuine maal. Maale jõudis elekter.
Peamistes väliskaubanduspartneriteks olid Suurbritannia ja Saksamaa, (Soome, Rootis). Väljaveos olid põhiosa
põllumajandussaadused (või, peekon, muna), siis metsamaaterjal ning tööstustoodang (tekstil, paber, põlevkivi).
Siseveos domineerimissed tööstusseadmed ja keemiakaubad, samuti toorained (raud, kivisüsi, puuvill,
naftasaadused)
1930a likivideeriti tööpuudus ja paranes inimeste elukvaliteed.
VÄLISPOLIITIKA
Eesti tunnustamine
1918 tunnustas Inglismaa ja Prantsusmaa valitsus eestis de facto-ga.
Eesti probleemide lõplik lahenemine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks kus iseseivuse juriidlisest
tunnustamisest hoiduti