Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Aja, koha ja
tegevuse ühtsus (klassitsistlik draama). Tegevus ei tohiks olla keeruline. On üks
põhisüzee, mida saadavad sekundaarsed süzeekäigud. Klassitsistliku draama nõue on
see, et see ei tohi vaatajat väsitada. Kogu tegevus kontsentreerub põhikonfliktile.
Absurditeater protesteerib klassitsistliku draama reeglite vastu. Eesmärgiks on vaataja
väsitamine, monolooge on palju.
Kirjandusteaduses räägitakse zanri dominandist (mõiste võttis kasutusele Roman
Jakobson, välja mõtles J. Tõnjanov). Oodi zanris on dominandiks kõnekunsti võtted.
Ood. Antiikajal nimetati oodideks kõiki laule. See oli oraatorlik kunst. Kaks oodi
põhiskeemi: 1) Pindarose epiniikionid (võidulaulud) ja koorilaulud. Ülistuslaul. Kolm
osa: stroof, antistroof ja epood. 2) Horatiuse ,,Carmina". Lühikesed luuleread.
Teemaks eraelu, kuldne kesktee, mõõdukus, elu sõprade ja raamatute keskel, üksildus
annaabi.ee 
