J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
3) linnade autonoomsele haldusele - linnakodaniku staatus, mis ei olnud sõltuvuses ei
feodaali maavaldusest ega ka vasallilepingust, vaid tugines privileegiga saadud vaba linna
staatusele (vt: linna õhk teeb vabaks).
Absolutistliku monarhia kinnistumine ning pärisorjuse kaotamine viisid selleni, et ei olnud enam
vajadust feodaalse, seisuslikult hierarhilise allumuse (alamluse) järele: elaniku vahetu alamlus oma
domeeniisanda (vasalli või allvasalli) suhtes; domeenivasalli alamlus - senjööri suhtes; senjööri
alamlus - monarhi suhtes. Järk-järgult asendus absolutismiajastul pärilik aadel (pärusaadel) nn
teenistusaadliga. Kuna monarh=riik, siis loogiliselt jõuti arusaamani ka allumusest mitte oma vahetule
aadlikust isandale, vaid otse üksnes konkreetse riigi monarhile (monarhi alamad). Selle käsitlusega
seondub territoriaalse võimu doktriin.
Järgnevalt paneb monarhi alamluse idee kõikuma territoriaalse ülimlikkuse doktriini levik. Ja lõpuks: