2654 kg/m3, ehk mahtus antud vahemikku. Silikaattellise etteantud tihedusvahemik on 1700-1900 kg/m3. [1] Katsete põhjal saadud keskmine tulemus oli 1946 kg/m3. Saadud tulemus ei jää küll antud vahemikku, kuid selle lähedale. Vead võisid tulla näiteks tehtud ümardamisvigadest. Dolomiidi tiheduseks sain arvutuste teel 2183 kg/ m3. Allika [2] kohaselt peaks dolomiidi tihedus olema umbes 2840 kg/ m3 kuid allikas [1] väidab, et dolomiitsete marmorite tihedus võib kuuluda vahemikku 2000..2700 kg/ m3 ,antud juhul võis tegu olla dolomiitse marmoriga. Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli terasest silinder, tiheduseks saadi 7109 kg/m3. Allika [3] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m 3. See erinevus on tingitud õõnsusest etteantud terassilindris. Kõige väiksema tihedusega oli polüstüreen, 13 kg/m 3 kohta. Kirjanduse põhjal peaks selle tihedus jääma umbes samasse vahemikku (umbes 15 kg/m3),
leiduvad kivistised jne. Suur osa huvitavatest looduslikest paljanditest paikneb jõgede kallastel. Kaitse alla võetud paljanditest on tuntumad keskdevoni Tori paljand ehk Tori põrgu, kus on leitud primitiivsete taimede - psilofüütide jäänuseid. Nimetada tuleks veel liivakivi järsakkallast Kallastel Peipsi järve kaldal, Tamme (Võrtsjärve idakaldal), Kalmistu (Tartus) ja Lossimägede (Viljandis) paljandit. Ülemdevoni dolomiitsete kivimite esinduslik objekt on Peetri jõe Kalkahju paljand. Mitmed esinduslikud paljandid paiknevad kaitsealadel: Suur-ja Väike-Taevaskoja kaljud ning Neitsikoobas Ahja jõe ürgoru maastikukaitselalal, devoni liivakivi kõrgeim - Härma paljand (43 m) Piusa jõe oru maastikukaitsealal ja Veski paljand Võhandu jõe oru maastikukaitse- alal. Looduslikest koobastest on esinduslikumaid Aruküla koopad Tartus. Aruküla koobastik on tuntud rikkaliku devoni ajastust pärinevate kalade leiukohana
annaabi.ee 
