6 m. Põhja katvate setete paksus ligi 6 m. Kaali meteoriit on kukkunud nö. kahekihilisse "märklauda" - nii savikasse moreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa koosne kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°-se kallakusega dolomiidikihtidest. Ülestõstetud kihikompleksi paksus on keskmiselt 10 m ning ta on lõhestunud üheksaks eraldi nihkunud kuni 50 m laiuseks plokiks. Dolomiitplokkide all esineb kuni 6 m paksuse läätsena plahvatusel pulbristunud dolomiiti. Geofüüsikaliste meetoditega on kindlaks tehtud, et dolomiidikihid on kraatri ümbruses 40-50 m sügavuseni tugevasti lõhestatud. Purustatud kivimite vööndi kontuur maapinnal ületab rohkem kui kahekordselt nähtava kraatri mõõtmeid.
peakraatri lähedused on ligikaudu meeter. Kaali meteoriit on kukkunud nõnda öelda kahekihilisse ,,märklauda" nii savikasse põhimoreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi mitmesuguse suurusega osade segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa koosneb kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°- se kallakusega dolomiidikihtidest. Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud meteoriitplahvatas kokkupõrkel maaga, löökaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri, mille servades kivimid vallina üles suruti. Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Väiksemad, kohalike elanike poolt "kuivjärvedeks" nimetatud väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed.
annaabi.ee 
