Euroopa ja loodusgeograafia
Rohkesti allikaid väljub ag,
kõrgustiku jalamil, neist veerikkaimad Prandi Suurallikas, Esna allikad, millest saab alguse
Esna jõgi, Norra allikad ja Oostriku Suurallikas (laius 10 m, pikkus 25 m) Endla
looduskaitsealal jt. Üldse on Eestis teada umbes 3000 allikat, väiksemaid põhjavee
väljakiildumise kohti on aga kümneid kordi enam.
Põhjavesi saab olulist toidet ka karstilõhede kaudu. Karstialadel koosneb pinnas
kergestilahustuvatest lubja- ja dolokividest.
((Foto: Kostivere karstiala omapärased pinnavormid on kujundanud Lasnamäe lademe
lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi.))
Huvitav
Põhjavee toitealad võivad asuda mitme kilomeetri kaugusel väljavooluallikatest. Tallinnas
Pirita linnaosas asuvate kaitsealuste Varsaallikate peamiseks toitealaks on Tondi raba piirkond
Lasnamäel. Sealne elamuehitus, teede rajamine, vihmavee kanaliseerimine jms tegevus
vähendab allikate toiteala pindala ja seega väheneb ka allikate veerikkus
annaabi.ee 
