Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
põhjustatud tulvadega. Eesti talvised minimaalsedä ravoolu M 2-4 l/s *km2. Mõned jõed võivad kuivaks jääda või
läbi külmuda. Külmavad kinni soojõed F< 40 km2.
Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või
nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus Põhja-Eestis. Kõikjal, kus
maapõues leidub kergesti lahustuvaid kivimeid – soola, kipsi, marmorit, lubja- või dolokibe – mõjutab neid
maapinda imbuv vesi. Sademete vesi tungib ülalt kivimi pooridesse ja lõhedesse ning alustab neid aeglasemat
liikumist rõhtsuunas. Siin hakkab vesi lahustama ümbritseva kivimi vähem vastupidavaid mineraale. Lahustunud
komponendid kantakse vooluga kivimist välja ja neist järele jäänud tühimikke mõjutab uus vesi. Protsessi
arenedes võivad tekkida koguni ulatuslikud koopasüsteemid ja maa-alused veekogud. Tühimike õhukeseks